Sanitaarruum Pelgulinnas, 1836.a. ehitatud majas

Enne remonti oli olukord järgmine:

Tellija esitas oma nägemuse loodavast sanitaarruumist eeskujulikult:

Tehniliselt oli lahendus suhteliselt keeruline, sest pööningul asuv boiler tuli tuua pesuruumi, muuta alates keldrist nii kanali kui veepüstikute asukoht, lahendada korrektselt  märgruumile vajalik süsteemne

veetõke, ümber ehitada ventilatsioon (tegu kööki avatud duširuumiga) ja kitsale pinnale mahutada soovitud seadmed. Kuigi tööde maht võib tunduda väike (ja ilmselt tellijale tunduski), oli tegu siiski täismahulise, kõigi märgruumi tingimustele vastava pesuruumi ehitamisega. Korteri köögist teostati läbimurre läbi koridori seina kunagi ühiskasutuses olnud tualettruumi, rajati uued seinad, osaliselt kaetud voodrilauaga, pesuruumi sees tõsteti plaadistus H=2000, laekatteks samuti värvitud voodrilaud. Tulemus sai kena, funktsionaalne pesu-ja tualettruum ühes, pisut ehk kitsavõitu (põrandapinda alla 2 m2), kuid etteantud mahud suuremat ei võimaldanud.

Kahjuks hindas tellija tillukese pesuruumi ehitamiseks vajalikke nõudmisi alla ning oma rahalisi võimalusi üle, mistõttu töömehed lõpetasid objekti rohkem entusiasmist ja tegemisrõõmust. Soovitan tellijail standardlahendustest erineva töö korral kindlasti juba lepingu sõlmimise käigus teha spetsialisti abiga endale selgeks võimalikult palju nüansse ja remondi käigus püüda olla pidevalt kursis miks ja mida tehakse, sest kõik on ju parema lõpptulemuse nimel.