Duširuum agulimajja

3. veebr 2010 kirjutas lindert

  Tellijaks kodanik Wabariigi-aegsest agulimajast, mille algses kontseptsioonis puudus pesemisvõimalus korteris. Nüüdseks oli kööki paigaldatud väike elektriboiler, mis toitis köögisegistit ja pisikesse (900×1200) tualettruumi ehitatud dušisegistit. Kuna aastat 10 vana lahendus oli puudulik – põrand oli ehitatud puitlaastplaadile, ilma veetõkketa, seinteks lamineeritud papp – siis põranda plaadistus oli lagunenud, läbijooksud keldrisse igapäevased ja ka laminaatpapi eemaldamisel selgusid niiskuskahjustused alusseintes. Tellija soov oli saada sellele tillukesele pinnale toimiv WC-duširuum.

     Alustasime vana lammutusega, ruumi kuivatamisega ja niiskuskahjustustega seinaosade väljalõikamisega. Uuendada tuli ka kogu vana torustik, sh. kanalilahendused põrandas asetseva äravoolu tarbeks.  Põrand tuli lammutada kuni raudbetoonist vahelaeni, täita vajalike isolatsioonikihtidega ja armeeritud tasandusegusse paigaldada lühim küttekaabel. Soe põrand pole mitte ainult mugavuselement, probleemsetes vannitubades aitab see oluliselt vähendada niiskuskahjude tekke ohtu. Seintele läks aluskihiks roheline Knauf (niiskustõkkega), mis omakorda töödeldi kogu ruumi ulatuses  veetõkkega, pealispinnaks keraamiline plaat. Kuna agulimajade ruumid on kõrged, tõime sooja säilitamiseks allapoole ripplae, millesse paigaldasime kanaliventika. Kuna uks jäi vana, ajastukohane, siis tuli uksele lisada õhu pealevoolu rest. Tehnika,  WC pott ja segisti, jäid tellija soovil vanad. Kogu tillukese ruumi maksumus jäi masuajale kohaselt keskmise töötasu piiridesse, töö teostus võttis tänu ruumi kuivatamisest tingitud tehnoloogilisele pausile aega tervelt 7 tööpäeva.

Kokku või lahku – skeemid

24. jaan 2010 kirjutas lindert

   Eelmisele teemale lisaks esitan mõned lihtsad eskiisid paneelika standardkabiinist – algolek vaheseinaga WC ja vannitoa vahel, vaheseinata vanniga ja vaheseinata dušinurgaga. Tegu on mõõtudelt väiksema vaheseinaga boksiga, sisemõõdud (mis “tänu” omaaegse majaehituskombinaadi vormide lodevusele varieeruvad kuni 5 cm) 1500×2100 mm. Vanimatel Mustamäe korrusmajadel on sama mõõduga metallkarkassil sileeterniidist seintega kabiin. Niisiis – esimene pilt

     Tegu tavalise, omaaegse  nö. “kõigi mugavustega”, korteri vannitoaboksiga – vann ja valamu, ühine nn. pika tilaga segisti, seinas tarbeveega köetav S-toru, tualettruumis nn. WC kompakt. Vaheseina lammutus nõuab eelkõige S-toru demontaaži, milleks omakorda tuleb sulgeda tarbevee püstik. Erinevalt kütteradiaatori vahetusest talvisel ajal ei põhjusta S-toru vahetuseks püstiku lühiajaline (15…20 minutit, mille kestel lõigatakse vahele ajutised sulgurkraanid ja sillatakse püstik kuni uue S-toru ühendamiseni lõdvikuga) sulgemine püstikunaabritele mingeid probleeme, toru ei jõua eriti ilmselt jahtudagi. Vaheseina lammutus ei nõua ei erilisi töövahendeid ega kooskõlastusi, soovitav oleks siiski ühistu juhatusele teada anda remonditöödest korteris, seda eelkõige remondimüra tõttu. Vahesein on mittekandev, paksusega kuni 40 mm. Lammutuseks ei kulu ka palju aega, olenevalt betooni tugevusest (ja see võib majati olla üllatavalt erinev) tund kuni paar. Vaheseina lammutusele järgnevad tavapärased torutööd – alates püstikust ja tihti ka püstiku osalist ümbertegemist nõudvad vee-ja kanali toruühendused, vastavalt lisatud skeemile kas dušialuseni või vannini ning kindlasti ka köögivalamuni välja. Vanni suuruse, kuju ja mõõtude asjus on mänguruum selles väikseimas paneelika vannitoas üsna piiratud.

       Vasakul vann, otse ees valamu, enamasti soovitakse ka eraldi segisteid, paremal nurgas tualetipott, mille küljelt on võimalik pesumasina kohale tõmmata ka uus S-toru(sel skeemil märkimata, sest enamasti piirdub tellija põrandaküttega). Isiklikult soovitaks siiski ka S-toru paigaldamist, sest sel saab edukalt kuivatada nt. vannilina  ja tarbevee kasutamine S-toru kütteks korteriomanikult mingeid eraldi täiendavaid kulutusi ei nõua. Varem WC uksease ehitatakse kahelt poolt kinni, isolatsioonivill vahele.

      Dušialusega vannitoa variant võimaldab ruumi planeerida veelgi efektiivsemalt. Skeemil näidatud dušialust võib pikkust pidi veelgi suuremaks venitada, sellisel juhul kaob vasakult ukse kõrvalt vaba tsoon  nagiks, riiuliteks vms. , kuid avardub funktsionaalne dušitsoon. Lihtsam variant eraldada märgtsoon muust vannitoa osast oleks dušikardin, oleme paigaldanud ka erikujulisi klaasseinu ja jätnud tellija tungival soovil ka dušinurga täiesti eraldamata muus ruumiosast. Tehniliselt on see võimalik, sest tänapäevased veetõkked tagavad kindlalt vee ja niiskuse püsimise vannitoa piires.   

      Kel vannitoa remont plaanis, vaadake kindlasti ka meie näidispakkumist http://www.lindert.ee/?mis=naidis, lõpphinnas vanniga variandi ja dušinurga vahel vahet pole. Meelsasti vastan ka kõigile keelel kripeldavatele küsimustele, kontakti saab koduka kaudu www.lindert.ee

Kokku või lahku?

14. jaan 2010 kirjutas lindert

     Paneelelamu vannitoa remondi planeerimisel on esimeseks küsimuseks just pealkirjas toodu,  kui selgus käes, alles siis saab hakata mõtlema uue paigutuse peale  ja otsima-valima meelepärast santehnikat. Toon välja poolt ja vastuargumendid vannitoa kokku-ja lahkuehitamise suhtes:

-vannitoa ja tualettruumi vaheseina lammutus avardab ruumi ja väheneb uuenenud ruumi plaatimistööde maht;

-ruumi avardumine lubab omakorda kasutada otstarbekamalt seina-ja põrandapinda, näiteks paigaldada riiuli või kapi seina või pesumasina põrandale sinna nurka, kuhu varem avanes tualettruumi uks;

-kütteelemendi, nö. S-toru, saab paigaldada uue, avardunud ruumi seinale näiteks pesumasina kohale, sel juhul kütab varem vaid vannituba soojendanud toru nüüd juba kogu ruumi;

-sama kehtib põrandakütte kohta – on otstarbekam paigaldada mugavusküte ühe ruumi põranda alla, kui kahte eraldiasetsevasse ruumi läbi kahe termostaadi;

-ka vannitoa kabiini koridoripoolne sein jääb ühe ukse poolest vaesemaks, mis omakorda lubab uuele seinaosale riputada midagi või kasutada seda muul otstarbel;

-avardunud ruum võimaldab hoopis otstarbekamaid planeeringuid – vanni asemel dušinurk, aurusauna kabiin või suuremate vannitoa kabiinide puhul lausa minisaun;

   Vastuargumendina näen ma ainult kahte juhust – kui vannitoas on midagi nii igavest, mis ei kannata planeeringu muudatust või kui pere on sedavõrd suur, et on oht pidevalt mitmekesi korraga vannituba ekspluateerida. Eks see tõesti ebamugav ole nii vannisistujal/dušivõtjal, kui teine samal ajal potil asjatab.

    Lähipäevil saavad paneelelamu vannitubade kokku-lahku variandid ka meie koduleheküljele www.lindert.ee , siis saab iga huviline ise millimeeterpaberil mängida võimalike paigutusskeemidega.

    Ootan kommentaariumisse ka tagasisidet – kuidas on lood ja plaanid meie blogi lugejatel vannitoa kokku-ja lahkuehitamisega, millised on plussid ja miinused teie arvates?

     Pildil tõeliselt väike vannituba/duširuum www.smallbathroomphotos.com

Uuel aastal uued hinnad!

1. jaan 2010 kirjutas lindert

    Soovime remondihuvilistele ja muidu blogijatele edukat ja teguderohket uut aastat! Jõulusooduste aeg sai mööda, oli üllatavalt palju inimesi, kes ka jõuluajal mõtlesid uue aasta remonditöödele. Jõulupuhkust jatkus vaid mõneks päevaks, tuli valmistuda uue aasta esimesteks töödeks ja kohendada uue aasta trendidele vastavaks ka meie nädispakkumine – http://www.lindert.ee/?mis=naidis

    Usun, et turutingimustele vastava remondimaksumus tüüpelamu vannitoale on konkurentsivõimeline. Alati on võimalik ka näidispakkumisest väiksema tööde mahu korral kokkuleppele jõuda.

    Kohtumiseni uue aasta remondiobjektidel!:)

    Pildil olev luksuslik  aurusaun maksvat ligi 22000 $, ei mingit masu ega säästuaega!  Link  www.hypergadget.com

Vannitoa remont. Kiirabi

22. dets 2009 kirjutas lindert

    Helistas murelik kodanik, kel oli probleemiks ülemise naabri solgiterror. Nüüdseks olla ülakorruse korteri omanik saanud põranda pidama ja nüüd soovis meie tellija enda vannitoa rikutud lae ja seinad jõuludeks korda saada. Objektil ilmnes, et korrusmaja kohakuti vannitubades oli ülemine naaber otsustanud vinüülpõranda kasuks, kuid kahjuks palganud töö teostamiseks ebapädevad ehitajad. Nimelt polnud ehitajad ilmselt uurinud tööjuhendit (nt. http://www.hekamerk.ee/files/KATALOOGID/TRAPID-%20UPONORI%20PAIGALDUSJUHEND.pdf), kuidas teostada äravoolu ja vinüülkatte ühendust, vaid olid vinüüli lihtsalt vastavalt trapikaanele kenasti nelinurkseks lõiganud ja trapikaane ja vinüüli vahe hoolega silikooniga täitnud. Loomulikult selline ühenduskoht ei pidanud vett ja rikkus alumisel korrusel nii värvitud kipslae kui seinad. Lisaks olid meie tellija laealused kanalitorud tihendamata ja ka sealt tilkus solgivett hoolega läbi. 

     Täna sai ülemise korruse põranda ja äravoolu ühenduskoht nõutavalt ühendatud, loodame homme õhtuks taastada ka altkorruse lae ja seinad.

    Pilt www.lincona.ee kodukalt, kust leiab suurima valiku vinüülkatteid ja mille salongis annavad nõu kenad naeratavad inimesed:)

Häid saabuvaid pühi kõigile!

Ökovannituba kortermajas

17. dets 2009 kirjutas lindert

    Kindlasti on pealkiri pisut pretensioonikas, aga kuna tellija ise nimetas seda niimoodi, siis olgu. Viiekordse paneelelamu vannitoa kabiin lammutati täielikult kuni seina ja põrandapaneelini, põranda alla tavapärased isolatsioonikihid ja põrandaküte, uue esisein kerkis tavapärasele metallkarkassile, kuid kartongkipsplaadi asemel soovis tellija fermacelli nimelist plaati. (viited lisan artikli lõppu) Sisuliselt samuti kipsist ja paberist koosnev plaat on pressitud väidetavalt keemiat kasutamata, üksnes kõrgsurvega 15 mm paksuseks, veekindlaks alusplaadiks vannitoa lõppviimistlusele. Meie objekti puhul soovis tellija erinevaid krohvivariante – itaalia marmoriga rikastatud lubikrohvi ja stuccot. Põranda viimistluseks hankis tellija kivi-klaasmosaiigi, vuugitäiteks kaupluse  tavariiulil mitteleiduva sätendava vuugitäite. Lagi on tavalisest  Knaufi niiskustõkkega kipsplaadist, erinevatel tasapindadel, rohkete valguspunktidega. Valamulaud on meie tööliste kätetöö, planeerimisest teostuseni. Ka kogu tehnika hankis tellija tavapärasest märksa eksklusiivsema – ega kõigil ei peagi ju olema IFÖ ja Oras.

Viited:

www.majatohter.ee – fermacell kipsplaat

www.safran.ee – marmor-lubikrohv ja stucco

www.srik.ee – säästva renoveerimise infokeskus, huvitavat lugemist remondihuvilisele

Tasuta plaatimistöö

13. dets 2009 kirjutas lindert

          Jõuluaeg jõuab muudkui lähemale ja aeg  on ka meil kingikoti suud pisut paotada. Kingituseks meie tellijatele on sel aastal tasuta plaatimistöö juhul, kui tellitakse näidispakkumise mahus. Tasuta plaatimistöö kingituse saamiseks on vaid kaks tingimust – töö peab olema tellitud detsembris ja töö teostamine toimub veebruarikuus või hiljem. Alati tasub meiega läbi rääkida ka näidispakkumise mahust väiksemate tööde korral, kindlasti jõuame kokkuleppele!

   

Kingituseks segisti

8. dets 2009 kirjutas lindert

     Taaskord  tõdesin, et  tellimusi tuleb enamasti hulgikaupa.  Kui mitu päeva on olnud meilboksis täielik kõrb, siis võib üsna kindel olla, et kui keegi tellijaist on huvi näidanud meie teenuse vastu, siis tuleb hinnapäringuid ikka mitmeid. Kas tõesti toimib külgetõmbeseadus, et kus on, sinna tuleb juurde, aga sügisene tellimustepõud on asendunud pigem tööjõupõuaga. Tööde graafik on täidetud tuleva aasta veebruarini, kuid sellest hoolimata plaanime teha ka jõulukampaania, milles lühikese jõulunädala jooksul tellimuse esitanud huvilised saavad märgatava allahindluse tavahinnast. Kuid kingituseta ei jää ka varasemad ega hilisemad detsembrikuu uued kliendid – kingime kõigile detsembrikuu jooksul näidispakkumise mahus remondi tellinuile valamusegisti “Oras Saga”, vt. pilti. Segisti letihind AS FEB kauplustes 910.-Kr.

     Helget advendiaega kõigile!

Maksame tellijale kätte!

15. nov 2009 kirjutas lindert

rahapakkElavdamaks kevadtalvist tööde graafikut teeme novembri lõpuni enneolematu allahindlusmängu näidispakkumise   http://www.lindert.ee/?mis=naidis  mahus uutele tellimustele. Reeglid on lihtsad – alates homsest on igalt tellitud  töölt  allahindlus esmaspäeval, 16.novembril 15000.-Kr., teisipäeval, 17.novembril 14000.-Kr. ja nii alanevalt kuni 30.novembrini, mil töö tellinu saab näidispakkumise mahust allahindlust veel 1000.-Kr. Oluline on ka see, et allahindlus kehtib vaid 2010.aasta I kvartalis tehtavatele töödele. Kindlasti saame kaubale ka näidispakkumise mahust väiksemate tööde korral. Kättemaks on magus, seekord tellijale:) Pilt pilt.delfi.ee

Vann või dušinurk?

11. nov 2009 kirjutas lindert

vannvõidush

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vannitoa remondi planeerimisel on alati esimeseks küsimuseks miks?Esiteks – miks üldse remont ette võtta, kas vannituba on vananenud üksnes moraalselt või ka füüsiliselt? Kui vannitoa remondil on kasutatud korralikke materjale, võin veendunult, isklikele kogemustele tuginedes väita, et tehniliselt kestab vannituba aastat 15, ehk kauemgi.  Enamasti on tellija lihtsalt tüdinenud vanast interjöörist, plaadivuugid pole enam esimeses nooruses ja ehk on kuhugi tekkinud ka mingi mõra või mõlk. Kui tegu on tehnika vahetusega, siis peab alati arvestama ka vajadusega vahetada vee-ja kanalitorustikud. Esiteks seetõttu, et eriti kanalitorustikud on üsna kindlasti sklerootilised, st. sadestunud sodi täis ja teiseks ei pruugi uuem tehnika enam vanade torustike külge sobida. Järgmiseks tekib planeerimisel küsimus kas uues vannitoas vajatakse vanni võu dušinurka. Kunagine trend, kus vannid visati välja ja peaaegu kõik nõudsid dušinurka, on asendumas vastupidise olukorraga – vana ja logiseva dušinurga asemele soovitakse enamasti vanni. Põhjus lihtne- kui vannis saab pesemisele ja raamatulugemisele lisaks ka dušši võtta, siis dušinurga puhul on võimalik ainult pesemine, mõnusalt pikutada ja kasvõi mullivanni puhul vee-ja õhusurvel ennast hellitada lasta ei saa. Vannide rohkest valikust oskab ehk igaüks endale sobiva leida, hinnakahvel on tuhandest kroonist mitmekümnetuhandeni, aga dušinurkadega on valik keerulisem. Eriti viimasel paaril aastal on turule paisatud hulgaliselt odavaid (alates 4000)  survedüüside ja isegi aurugeneraatoriga dušinurkasid. Meie kogemus näitab, et sellise küllalt olulise sanitaartehnilise sedame puhul määrab kvaliteedi üsna üheselt ära hind – mitmele tellija hangitud ja meie paigaldatud odavale seadmele on tellija pidanud müüjalt juba garantiiremondi tellima. Muret nii meile (esimese ähmiga pöördub tellija ikka paigaldaja poole) kui ka tellijale. Teine oluline tähelepanek oleks dušinurga seinte osas – odavametel on need üsna õhukesest ja pehmest akrüülist, mis mõne aastaga väsib ja uksed ei käi enam täpselt kinni.  Kindel soovitus oleks valida klaasist seintega, metallraamil ja kindlasti laagritega rullikutel jooksev uks, hind määrab üsna üheselt kvaliteedi. Samas hankis tellija hiljutisele objektile mingi nö. “hiinaka”, hinnaga 1599.-Kr. ja torumehe väitel oli ka see eksemplar üsna õnnestunud, kui välja arvata fakt, et uste silikontihendid ei klappinud täpselt kokku.

    Pildil tõeliselt kvaliteetne IFÖ dušinurk AS FEB kodukalt.